Kasulikku lugemist

FASSAADITEEMAD

  1. Fassaadide “hingamine”
  2. Fassaaditeooria põhitõed
  3. Fassaadikahjustused
  4. Fassaadvärvid
  5. Mineraalsed fassaadikrohvid
  6. Silikoonvärv  ja silikoonkrohv
  7. Polümeersed fassaadikrohvid
  8. Krohvipragude saneerimine
  9. Informatsioon krohvidest
  10. Värvide kvaliteet

SOKLITE TEEMAD

  1. Soklite saneerimine
  2. Soklite soojustamine

HÜDROISOLATSIOONITEEMAD

  1. Hoonete hüdroisolatsioon (DIN 18195 järgi-vana)
  2. Juhendmaterjal “Hoonete hüdroisolatsioonid DIN 18533:2017 järgi” – 40 €
  3. Plaatkattealune hüdroisolatsioon kõrgete koormuste tingimustes
  4. Vedelplast
  5. Vedelplast normis DIN18531
  6. Rõdude veeärastus
  7. Parkimismaja liikluspinnad

HOONETE SOOJUSTAMISE TEEMAD

  1. SILS projekteerimisjuhend ET-2 0404-1010
  2. Akna veeplekkide paigalduseeskirjad – 40 €.
  3. Hinnang
  4. Klinkerplaatidega PUR-paneelid  RAKETERM
  5. Tuulduvate fassaadisüsteemide kandekarkassi külmasildade arvutus
  6. MÕTTED peale raamatu „Krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid“, ET INFOkeskuse AS, 2018 lugemist.
  7. Niiskusturvalisuse arvutus DIN 4108 versus EN 13788 järgi
  8. Teemaartiklist „Bauroc.Niiskus“

PROBLEEMARTIKLITE SARI “HOONETE PIIRDETARINDID EESTI VABARIIGIS” (ilmub ajakirjanduses al. oktoober 2020):

Piirdetarindid sissejuhatus: Eesti ehituses valitseb piirdetarindite inseneeria stagnatsioon (ilm. okt.2020)
Projekteerijad ja ehitajad peaksid oma tehnilistes lahendustes pakkuma uute kortermajade elanikele piirdetarindeid, mis oleksid soojapidavad, veekindlad ja niiskusturvalised , ekspluatatsioonis mittelagunevad ja esteetilised. Tänane Eesti ehituspoliitika ei ole suuteline oma kodanikele pakkuma ülal loetletud piirdetarindite viiest funktsioonist kolme…

Eesti ehituse piirdetarindite inseneeria stagnatsiooni iseloomustavad 9 punkti

Loe edasi

Piirdetarindid 1:Terastaladel konsoolsed rõdud (ilmunud märts 2021, Ehitaja), loe edasi

..Metalltaladel konsoolsete rõdude projekteerimisel tuleb arvesse võtta palju insener-tehnilisi tegureid, et tagada kauakestev ja funktsioneeriv rõdu, mis toob rõõmu selle omanikule.  Tehnilised lahendused selleks on olemas. Iseküsimus kas Eesti projekteerijad,  insenerid ja ehitajad oskavad ning tahavad..

Piirdetarindid 2: Fassaadisoojustuse niiskusreziim kergplokk-konstruktsioonides (ilm. aug. 2021, Ehitaja)

  • Kergplokk-seinte katmine SILS-ga (soojusisolatsiooni liitsüsteemiga), milles soojustusmaterjalina kasutatakse EPS-i (vahtpolüstüreeni) on niiskusreziimi suhtes ohutu, ka kergploki tühja vuugi kohal.
  • Kergplokk-seinte katmine SILS-ga (soojusisolatsiooni liitsüsteemiga), milles soojustusmaterjalina kasutatakse mineraalvilla  on niiskusreziimi suhtes ohtlik – kondensaatvee tekke oht on suur. Eriti suur oht on tühjade vuukide kohal, mistõttu tuleks sellist seinakonstruktsiooni vältida – kas asendada mineraalvill vahtplastiga (EPS/XPS/PIR) või  projekteerida soojustuse liitsüsteemi asemel  hoopis tuulduv fassaadi soojutussüsteem.
  • Niiskusreziimi selgitavatest täiendõppe koolitustest ei ole  isegi Eesti Ehitusinseneride Liit huvitatud, mistõttu on vähe loota, et kergplokkidest seinte soojustuse liitsüsteemide valdkonnas toimuks lähiajal mingeid muutusi ehitusfüüsikalise parenemise suunas.  Isegi Eesti ehitusinseneeriat juhtima volitatud jõud saamata aru fassaadidefektide tekkepõhjustest halvustavad põhjendamatult fassaadi soojustuse liitsüsteeme, mida Euroopa inseneeria juhtimisel on paigaldatud üle  1000 miljoni m2

Piirdetarindid 3: Akna külmasildade arvutusmudelite rakendamine praktikas (ilm. sept.  2021, Ehitaja )

…Riiklikult joonkülmasilla piirväärtuse kehtestamisel puudub energeetiline sisu. Sellel riiklikul toetuste saamise eeltingimusel puudub otsene seos hoone energiabilansiga…

Piirdetarindid 4: Termoroovidest seinakonstruktsioonide niiskus- ja soojustehniline analüüs (ilm. okt. 2021, Ehitaja)

…Termoprofiilidest seinakonstruktsioon on äärmiselt riskiohtlik niiskuse suhtes. Ka äärmise korralikkusega projekteeritud ja ehitatud seinakonstruktsioonide puhul ei ole võimalik vältida ehitusfüüsikast tulenevaid probleeme, eelkõige külmasildadest tingitud niiskuskahjustusi…

Piirdetarindid 5: Kaldkatused ja ehitusfüüsika, I osa ja II osa (ilm. nov. 2021; dets.2021 Ehitaja)

…Süsteemlahendused ei ole Eestis juurdunud, enamus  projekteerijaid ja ehitajaid konstrueerivad oma süsteemi ise vaevumata süüvida ehitusfüüsikalistesse probleemidesse. Sellekohaseid õpped ei ole populaarsed ning Eesti projekteerijad enamuses ei tunne niiskusturvalisuse põhialuseid…

Piirdetarindid 6: Sandwich-paneelidest kortermaja soojus- ja niiskustehniline analüüs 

  • I osa. Seina soojustehniline arvutus (ilm. veebr. 2022;  Ehitaja)

Referentshoone seinakonstruktsiooni USW-väärtuse arvutusvea mõju küttekuludele on ca 18 MWh/a suuremad. Kui võrrelda fassaadi arvutuslikku tegelikku soojusläbivuse väärtust uutele kortermajadele soovitatud piirväärtusetega, siis see oluline erinevus viib tahtmatult mõttele, et tegemist on kas:

  • energiaaudiitorite ebapädevusega, või
  • riikliku poliitikaga euroopa rohepööret valskuse abil ellu viia, või
  • uute kortermajade arendajate ja ehitajate teadliku pettusega.
  • II , III osa. Praktiline näide kortermaja energiabilansi arvutusest (ilm. aprill, mai 2022;  Ehitaja)
  • Paljud energiaaudiitorid suhtuvad pealiskaudselt hoone geomeetrilistesse mõõtmetesse;
  • Paljud energiaaudiitorid keskenduvad energiabilansi arvutuses vaid standardsete tabelilahtrite täitmisele, vaevumata süüvida hoone reaalsetesse energeetilistesse situatsioonidesse, mida soodustab ka kontrolli puudumine arvutuste üle;
  • Enamus energiabilanssides ei arvutata soojuskadusid läbi piirnevate külmade ja jahedate hooneosade;
  • Avatäidete soojuskadude arvutusmetoodika on Eestis äärmiselt keeruline ja töömahukas, mida suurem osa niikuinii ei järgi;
  • Aknatootjatelt nõutavate avatäidete energeetilised arvutused ei sobi hoone soojuskadude arvutusteks;
  • Punktkülmasildade mõju energiabilansile alahinnatakse;
  • Rohepöörde elluviimise meediakajastustega uued A- ja B-energiamärgistega kortermajad muutuvad peale 2-aastast ekspluatatsiooni vaikselt 1-2 klassi madalamaks lähtuvalt reaalsetest, mitte vigaselt arvutatud energiakuludest.
  • IV osa. Kortermaja fassaadi niiskusprobleemidest (ilm. juuni 2022;  Ehitaja)

    Sandwich-elementidest fassaadide niiskusturvalisus sõltub:

  • projekteerijate ehitusfüüsika tundmisest ja selle õigest rakendamisest;

  • sandwich-elementide sisevuukide aurutihedast sulgemisest kas mineraalse või polümeerse täidisega;

  • sandwich-elementide välisvuukide tihendamisest difuussete sademekindlate vuugilintidega;
  • liidete projekteerimisest ja kvaliteetsest teostusest vastavalt juhendmaterjalile „Akna veeplekkide paigalduseeskirjad“;
  • sandwich-elementide soojustuskihte läbivate metalltalade ja kronsteinide asendamisest termokatkestustega elementidega;
  • parapettide vee isoleerimisel rakendada euroopalikke veetihedust tagavaid tehnilisi lahendusi

Kivisillutis tänavatel ja platsidel I, II osa (ilm.sept.,okt.2022; Ehitaja)

Eestis napib tänavaehituse sillutiskatendite kohta projekteerimis- ja paigaldusjuhiseid, mistõttu kvaliteetseid, ilusaid ja kauakestvaid tänavasillutisi sarnaselt Kesk-Euroopaga on raske loota.  Järgnevalt vaatleme liikluskoormusega kivisillutise projekteerimis- ja ehitusnõudeid, mida rakendatakse Kesk-Euroopas ning millede rakendamist Eesti arhitektide ja projekteerijate poolt aitaks oluliselt vähendada kehvasid ja inetuid graniitkivist sillutisi meie tänavapildis.

Piirdetarindid 7: Kortermajade maa-aluste parklate hüdroisolatsioon (ilm.nov,dets 2022;Ehitaja)

Raske on mõista Eesti inseneeria arusaama, et Euroopas üldiselt aktsepteeritud tehniliselt veekindel   betoon muutub „põhjamaades“ tehniliselt veetihedaks betooniks ehk hüdroisolatsiooniks. Betoonist hüdroisolatsiooni ei kirjelda mitte ükski Euroopa hüdroisolatsioonide norm, käsiraamat ega õpik.  Kas tõesti paarituhande ruutmeetri suuruse pinnaga maa-aluse parkla hüdroisoleerimiseks nt bituumen-rullmaterjaliga maksumus on nii suur, et arhitektidel, projekteerijatel, inseneridel, järelvalvetel ja ehitajatel on vastupandamatu soov tehniliselt riskida jättes riskimise negatiivse poole ehk hilisema injekteerimise muidugi korteriühistu kanda. 

Piirdetarindid 8: Lamekatused ja ehitusfüüsika  I, II, II, IV osa (ilm.veebr 2023 Ehitaja…)

…Niiskustehniline lihtne staatiline arvutus, mis annab insenerile piisava ülevaate konstruktsiooni niiskustehnilisest käitumisest ei tohiks olla projekteerijatele ja inseneridele üle jõu käiv ülesanne. See on võimalik arvutada ka Exceli tabeliga.  Kahjuks kohtab seda äärmiselt harva, puudub selleks erialane ettevalmistus ja täiendõpe…

Piirdetarindid 9: Soojusisolatsiooni liitsüsteemide (SILS) remont . (Valmimisel)

…Kahjuks praktika näitab, et ühiskonnas tervikune puudub huvi piirdetarindite, kuhu kuulub ka SILS, inseneeria  taseme viimisest euroopalikule tasemele, mistõttu on paratamatu õhekrohviga  fassaadide jätkuv kiire lagunemine ka uutel korter- ja individuaalmajadel….

Piirdetarindid 10: Väikemaja energiabilansist  (ilm 2024 , Ehitaja – kokku 9 artiklit)

Artikiliteseeria kokkuvõte
Väikemaja energiabilansiga seotud teemadega oleme jõudnud lõpusirgele. Autori lugupidamine neile, kes vähemalt analüüside järeldused ja nendest kujunenud seisukohad läbi lugesid. Igavad arvnäited sai toodud potentsiaalsete oponentide jaoks, kui tekkis soov mõne seisukoha kujunemise teed kritiseerida. Artikliseeria kirjutamise algtõukeks oli ehitusinseneride, projekteerijate ja energiaspetsialistide arutelud sellest, miks on hoonete arvutuslike energiatõhususarvude ETA ja kaalutud energiakasutuse KEK näitajate vahel suured erinevused, kuigi tavainimesed ootavad nende suhtelist sarnasust. Kuna KEK saadakse reaalsete füüsikaliste parameetrite mõõtmiste alusel, siis järelikult tuleb erinevuste põhjusi otsida kas ETA-arvutusmetoodikast või arvutusvigadest. Aga miks võrrelda ainult Eesti arvutuslikku ja reaalset energiakasutust, miks me ei võrdle Eesti (väike)hoonete energiaarvutuste tulemusi  keskeuroopalike arvutustulemustega, et teada saada kus asetseb suure rohepöörde ideoloogia valguses meie hoonete energiatõhusus võrreldes teiste EL-liikmesriikidega? Lühidalt öelduna ning hämmingut tekitav, et hoonete energiaarvutuse tulemused Eestis ja Kesk-Euroopas  polegi võrreldavad! Võrreldamatuse põhjus ei seisne mitte kliimavööndi erinevuses, mida füüsikavalemitega on võimalik üsna täpselt arvestada, vaid energiaarvutuste põhialuste erinevustes.
Energiaarvutuse põhialused baseeruvad energiapoliitikal, mis omakorda baseerub ühtsel euroopalikul rohepöörde ideoloogial. Aasta jooksul avaldatud artiklite kirjutamisel kujunes tõdemus, et äärmiselt napi insener-tehnilise võimekusega väikeses Eestis kulutatakse tohutu ressurss kohalikule algupärasele roheideoloogiale tugineva hoonete energiamärgisepoliitika kujundamiseks ning elluviimiseks. Kujundatud energiamärgisepoliitika on vaatamata kulutatud suurele ressursile balansseerimata, kus  kohati on vaja rakendada väga ressursimahukaid detailseid, kohati aga äärmiselt lihtsustatud arvutusi ning ebatäpseid ja oletatavaid andmeid. Energiamärgise arvutusmetoodikasse on sisse jäänud ka palju lõdvalt reguleeritud, kontrollimatuid või üldse käsitlemata aspekte, mida rehepapid ka usinasti ära kasutavad. Artikliseerias ei suudetud vastata küsimusele, miks rakendatakse Eestis hoonete energiamärgiste arvutuses kohalikku rohepöörde ideoloogiat ja kellele seda vaja on?
Aga võtame lühidalt kokku meie väikemajade energiatõhususe arvutusmetoodika erinevused võrreldes Kesk-Euroopa metoodikatega. Kesk-Euroopas näitab hoone energiamärgis hoonekarbi energeetilist energiatõhusust (objekt), kuna hindab hoone lõppenergia-erivajadust hoonekarbi energeetilisel piiril. Eestis aga näitab energiamärgis hoonekarbi ja selle kasutaja poliitilist keskkonnasõbralikkust (objekt+subjekt), kuna hindab selle primaarenergia-erivajadust, mida arvestatakse primaarenergia tootja juurest alates. Väide, et „Energiamärgised annavad teavet energiatarbimise kohta..“  kehtib küll Saksamaa ja Austria kohta, aga ei kehti Eesti kohta. Vaatamata erinevatele eesmärkidele on energiamärgiste aluseks oleva hoonekarbi füüsikal põhineva energiabilansi arvutusmetoodika üldpildis sarnane. Sügavamal analüüsil aga hakkab silma, et kohati nõutakse energiaarvutusi äärmise detailitäpsusega, teisalt aga võetakse andmed „õunte pealt“. Toome näite. Energiabilansi arvutajad teavad energiaarvutuses sisalduvat joonkülmasildade arvutusnõuet. Teatud joonkülmasildade arvutused Eestis, milledest mõnede kohta kehtivad tehniliselt täiesti jaburad ja Euroopa mõistes ainulaadsed riiklikud (Kredex ehk EISA-)nõuded, on äärmiselt ressursimahukad, mis võrreldes Kesk-Euroopas rakendatava lihtarvutustega annavad joonkülmasildade näitajate võrdluses erinevuse teisel-kolmandal kohal peale koma. Selle erinevuse mõju hoonekarbi energiabilansile on praktiliselt 0. Aga arvutuste ressursimahukustel on ca 10 kordne erinevus. Teiselt poolt aga puudub hoonekarpide infiltratsiooni kohta igasugune alginformatsioon ning seda arvestatakse energiaarvutuses „õunte pealt“. Eestis on head „õunad“, mistõttu meie hoonekarpide õhutihedusnäitajad energiarvutustes on Euroopa parimad. Õhuvahetuskordaja erinevus Δnv,env=0,1 h-1 võrra kajastub ventilatsiooni soojuskadude arvutuslikus erinevuses ca 10%, hoonekarbi kogu soojuskadude arvutuslikus erinevuses 2-4 %.
Eestis kehtivas hoonete energiaarvutuse metoodikas on palju väikesi ja suuri erinevusi võrreldes K.-Euroopa metoodikatega. Suur osa energiaarvutuse tegijaid ei kasuta oma arvutustes õiget piirdetarindi materjali soojuserijuhtivuse väärtust, mis teeb sama tarindi reeglina U-väärtuse paremaks kui K.-Euroopas. Rehepapluse valdkonda kuulub piirdetarindite pindalade sagedane vigane arvutus, mis moonutab energiamärgise arvutust, reeglina tellija kasuks. Pufferruumide mõju arvutus Eestis energiaarvutuses on keeruks, kohmakas ja ressursimahukas. Teoreetilise, mitte praktilise ehitusfüüsika valdkonda kuuluvad ka piirdetarindi U-väärtust mõjutavate mõnede tegurite arvestamise nõue: 1) soojustusesisene mikrokonvektsioon 2) õhupilud 3) kinnitid 4) pööratud katuse sisene veevool. Kesk.-Euroopas kasutatava lihtsa pinnasel põrandate ja keldriseinte ekvivalentse soojusläbivus-koefitsiendi arvutuse asemel peab Eesti projekteerija tegema keerulise ja ressursimahuka detailarvutuse.
Kuna akende soojusläbivus-koefitsientide arvutuste tegemine ja kontrollimine polegi nii lihtne, siis nende näitajatega on lihtne manipuleerida ehk maakeeli – teha rehepaplust. Autor ei ole näinud mitte ühtegi hoone projekti, kus oleks avatäidete spetsifikatsioonis toodud ära erinevate aknatüüpide Uaken,i -väärtuste arvutused, mis ei saa olla kunagi võrdsed. Toome näite. Viimati laual olnud projektis oli 4 erinevate gabariitidega ning klaaspindade jaotusega puit-alumiiniumaknatüüpi, millel kõigil oli ühesugune soojusläbivus-koefitsient  Uw=0,79 W/(m2K). Teoreetiliselt on see muidugi võimalik, reaalelus mitte. Selle projekti energiaaudiitori arvates ka ei ole see reaalne ning võttis „õunte pealt“ kõikidele aknatüüpidele Uw=0,90 W/(m2K), tõenäoliselt lähtuvalt riiklikest nõetest, et tellija ikka kvalifitseeruks teatud hüvede saamiseks. Valguskuplite soojusläbivus-koefitsientidest on Eestis väga ähmased teadmised. Sisuliselt samastatakse valguskupli klaaspaketi või 3-kihilise plastiku soojusläbivus-koefitsienti kogu aknasõlme soojusläbivus-koefitsiendiga. Rehepappide kasutatavate kuppelakende U-väärtused on meil oluliselt paremad kui K.Euroopas.
Energiaarvutuse arvutusmetoodikas puudub sageli kasutatava pinnasel põrandas paikneva põrandakütte mõju arvestamise võimalus energiamärgisele. Transmissioon-soojuserikao koefitsientide märkimisväärsed numbrilised erinevused võrreldes K.-Euroopa metoodika baasil vastavate näitajatega on seotud mõõtmisbaasi (sise- või välismõõdud) valikuga, mis mõjutab arvutuses kasutatava hoonekarbi pinnalaotuse mõõtmeid ning juba seetõttu kaob võimalus vahetult võrrelda EL-liikmesriikides kasutatava metoodikaga arvutatud vastavate näitajatega.
Ilma hoonekarbi õhutihedustesti tegemata ei saa K.Euroopa energiabilanssides arvestada mehhaaniliste ventilatsiooniseadmete energeetilisi näitajaid. Eestis pole oluline kui õhutihe on hoonekarp reaalselt, piisab „õunte pealt“ tehtavast deklaratsioonist. Infiltratsiooni suurus aga mõjutab ventilatsiooniseadmete tegelikku efektiivust ning seeläbi ka reaalset energiabilanssi. Jälgides Eestis energiaarvutustes kasutatavate akende päikesekiirguse läbivusteguri g-väärtusi, siis järjest sagedamini kohtab seal väärtust g=0,50 (viimases laual olnud projektis juba g=0,30), mistõttu hoonete sisekliima suvise kaitse nimel päikesekiirguse eest vähendame aga passiivsete energiaallikate mõju hoonekarbi küttesoojusenergia-vajaduse rahuldamiseks kevad/sügisesel ajal. Lisaks läbi läbipaistvate välispiirdetarindite mõjutab päikesekiirgus hoonekarbi energiatasakaalu ka läbipaistmatute hooneosade (välisseinad, katused) kaudu sõltuvat nende asendist, mida Eestis reeglina ei arvestata. Eesti energiaarvutustes ei arvutata hoonekarbi massiivsuse mõju ja sisetemperatuuri perioodilise alandamise mõju energiabilansile.
Aasta jooksul ilmunud artiklites sisalduva hüpoteetilise hoone HH arvutuskäigu tulemusel saime, et võrdsetes tingimustes, energeetiliselt samaväärse hoonekarbi keskkonnasõbralikkuse hinnang on K.-Euroopa metoodikaga qP=57 kWh/(m2a), Eestis aga ETA=166 kWh/(m2a). Energiatõhususe hinnangut hoonekarbile aga Eestis ei anta, mistõttu polegi midagi võrrelda.
Lisapeatükina vaatlesime populaarsust koguva PV-generaatorite mõju hoone energiabilansile ja keskkonnasõbralikkusele ning nende rakendamise majandusefektiivsust. Tulemus: PV-generaatorite kasutamine väikemaja energiavarustussüsteemis on majandusliku mõistlikkuse piiri peal juhul kui neid on paigaldatud nii vähe, et PV-elektrienergia omatarbest olulist ülejääki ei teki. PV-seadmete rakendamisel peaks väikemaja omanik vastama küsimusele, mida ta tahab PV-generaatorite paigaldamisega saavutada? Kas energiabilansi parendamist (mis on seotud K.-Euroopa energiamärgisega), keskkonnasõbralikkuse parendamist (mis on seotud Eesti energiamärgisega),  majandusefektiivsust (mis on seotud isikliku rahakotiga) või staatuslikkust („ma ei saa olla kehvem kui naaber“). Kõike korraga ei saa! HH ökobilanss võib PV-seadmete paigaldusega aga isegi halveneda, mida HH näite puhul ka leidsime. Aga seoses PV-generaatorite paigaldusega väikemajale tekivad Eestis primaarenergia-erivajaduse ehk ETA muutused hoopis teistsugused kui Kesk-Euroopas väikemaja primaarenergia-erivajaduse qP arvutuses. Ühe 44 PV-generaatoriga toodud näite varal HH-l olid need siis qP,44PV=32 kWh/m2, ETA44PV= – 63 kWh/m2.
K.-Euroopa ehitusideoloogia on rajatud piirdetarindite kauakestvuse printsiibile, mis lisaks finantsilisele efektiivsusele hoone omaniku tasandil peaks tagama nii keskkonnasõbralikkuse ühiskondlikul tasandil kui ka ökoloogilisuse globaalsel tasandil. Eestis puuduvad piirdetarindite kauakestvuse printsiibi juurutamiseks vastavad eeldused ja tingimused. Eestis on hoopis tekkimas tendents, et piirdetarindite inseneerias pööratakse rohkem rõhku taaskasutatavusele kui kauakestvusele.
Eesti hoonete energiaarvutuste numbrilised erinevused võrreldes K.-Euroopa metoodikatega mõjutavad energiabilansi arvutustulemusi nii negatiivses kui ka positiivses suunas. Poliitilisel tasandil aga lähevad Eesti energiaarvutused hoopis omaette rajatud suunas kui K.-Euroopa vastavasisulised arvutused. Kas tõesti oleme nii rikkad, et tahame luua omaette teistsuguse supi ühises Euroopa roheideoloogia energiakatlas? 
Artikliteseeria algtõukeks oleva diskussiooni ETA ja KEK erinevustel on palju potentsiaalseid põhjusi, milliseid siis eelneva hüpoteetilise hoone (HH) näite varal püüdsime üles otsida. Aga kõigepealt tuleks vastata mõnedele põhiküsimustele. Miks on meil võrreldes K.-Euroopaga erinevad ideoloogilised lähtealused energiatõhususmärgise kujundamisel? Miks Eestis arvutatakse subjekti elektrikulu hoonekarbi energeetilise hinnangu sisse, K.-Euroopas aga mitte? Miks on ainult väikeses Eestis üldse vaja KEK arvutada ja K.-Euroopa riigid saavad ilma hakkama? Miks me Eestis peame arvutatud primaarenergia-erivajaduse näitajat ETA muutma KEK-ks, aga K.Euroopas seda ei tehta? 
Nukker on tõdeda, et kui Eesti ja Kesk-Euroopa energiatõhususe insenerid juhtuvad oma ametialastest kogemustest mõtteid vahetama, siis ei saa nad teineteisest mitte mõhkugi aru. Ja takistuseks ei ole mitte keelebarjäär.
Lõpp
 
image_pdfimage_print