Vananevad betoonpinnad kahjustuvad, mille põhjustavad CO2, vesi, ilmastik, soolad. Betoonkonstruktsioonide kahjustuste renoveerimiseks ning betoonikonstruktsiooni funktsionaalsuse edasiseks kauakestvaks toimimiseks on välja töötatud betooni renoveerimissüsteemid, mis peavad vastama Euroopa normile EN-1504. Tähtsamateks faktoriteks, mis betooni funktsionaalsust mõjutavad on:
- nake terase ja betooni vahel
- mõlema materjali sama joonpaisumiskoefitsent
- betooni piisav leelisus
Betooni armatuurterase korrosioonikaitse põhineb tsementkivi pooride vee kõrges leelisuses (pH 13). Kui see väärtus langeb alla pH 9 algab terase korrosiooniprotsess. Väärtus pH 7 tähendab täielikku neutraalsust ning rooste laieneb ning lööb betooni katki. Korrosioonikaitse on tähtsaim abinõu betoonkonstruktsiooni pikaaegseks kestvuseks. Betooni karboniseerumine ning sellega seoses korrosioonikaitset pakkuva leelisuse kaotus ning niiskus on sagedasemad betooni lagunemise põhjused. Struktuursetest kahjustustest on sagedasemad poorse ja pragunenud pealispinna külma- ja roostekahjustused. Mõlemal juhul – karboniseerumine või niiskus – kahjustub betoonis olev terasarmatuur, mis vee ja hapniku mõjul korrodeerub. Betooni kaitseks on oluline kasutatava materjali kvaliteet. Betoonikaitseks on tähtis ka betooni kaitsekihid, millest oleneb palju kui kaua ja kui kindlalt armatuur betoonis kaitstud on.
Betoonikahjustused tekivad:
- terasarmatuuri korrosioonist
- pragudest ja aukudest
- mustusest
- keemilisest kahjustusest
Õhus oleva süsihappegaas CO2 alandab betooni pH-väärtust (leelisust). Süsihappegaas tungib betooni pooridesse, misjärel reageerib ta seal asuva kaltsiumhüdroksiidiga ehk algab betooni karboniseerumine. Aastatega karboniseerumisfront nihkub sügavamale kuni jõuab
terasarmatuurini. Läbi karboniseerunud kihi jõuab vesi ja hapnik terasarmatuurini ning algab korrosioon. Rooste tagajärjel surutakse betooni kaitsekiht katki nähtavaks kahjustuseks. Betooni kvaliteet ja õhuke betoonkiht terase peal kiirendavad protsessi. Süsteemne renoveerimine on tähtis põhimõte betoonkonstruktsiooni kauakestvaks funktsioneerimiseks. Oluline on põhjalik kahjustuste analüüs ning renoveerimisabinõude väljatöötamine. Materjalide valik peab olema süsteemne ehk kõik tooted peavad omavahel sobima ning omama ka vastavat katseprotokolli või sertifikaati. Ainult siis on tagatud betoonkonstruktsiooni maksimaalne funktsionaalsuse tagamine.
Betoonkonstruktsioonide renoveerimissüsteem COMBIMIX:
- Combimix-SL (SLAMMA/KORROSIONSSKYDD) korrosioonikaitse ja nakkekrunt
- Combimix-GLB (GROVLAGNINGSBRUK) – jäme betoonimört 10-70 mm
- Combimix-FLB (FINLAGNINGSBRUK) – peen betoonimört 3-30 mm
- Combimix-FB (FILTNINGSBRUK) — betooni viimistluspahtel
(Tehnoloogilise protsessi kirjeldus ja kattekihid vastavalt päringule)
Renoveeritud betoonpinnale võib kanda hüdroisolatsioone:
- mineraalseid hüdroisolatsioone [toode AQUASTOP 4650, kulu ca 3 kg/m2] soovitavalt koos plaatkattega AIV-F liitsüsteemis.
- vedelplast (PUR, PMMA) B-tulekindlusklassiga hüdroisolatsioone
Betooni renoveerimissüsteemid vastavad normile EVS-EN-1504:2
Renoveeritud betoonpinnale võib kanda impregneere jm kattesüsteeme: