Kasulikku lugemist

FASSAADITEEMAD

  1. Fassaadide “hingamine”
  2. Fassaaditeooria põhitõed
  3. Fassaadikahjustused
  4. Fassaadvärvid
  5. Mineraalsed fassaadikrohvid
  6. Silikoonvärv  ja silikoonkrohv
  7. Polümeersed fassaadikrohvid
  8. Krohvipragude saneerimine
  9. Informatsioon krohvidest
  10. Värvide kvaliteet

SOKLITE TEEMAD

  1. Soklite saneerimine
  2. Soklite soojustamine

HÜDROISOLATSIOONITEEMAD

  1. Hoonete hüdroisolatsioon (DIN 18195 järgi-vana)
  2. Juhendmaterjal “Hoonete hüdroisolatsioonid DIN 18533:2017 järgi” – 40 €
  3. Plaatkattealune hüdroisolatsioon kõrgete koormuste tingimustes
  4. Vedelplast
  5. Vedelplast normis DIN18531
  6. Rõdude veeärastus
  7. Parkimismaja liikluspinnad

HOONETE SOOJUSTAMISE TEEMAD

  1. SILS projekteerimisjuhend ET-2 0404-1010
  2. Akna veeplekkide paigalduseeskirjad – 40 €.
  3. Hinnang
  4. Klinkerplaatidega PUR-paneelid  RAKETERM
  5. Tuulduvate fassaadisüsteemide kandekarkassi külmasildade arvutus
  6. MÕTTED peale raamatu „Krohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid“, ET INFOkeskuse AS, 2018 lugemist.
  7. Niiskusturvalisuse arvutus DIN 4108 versus EN 13788 järgi
  8. Teemaartiklist „Bauroc.Niiskus“

PROBLEEMARTIKLITE SARI “HOONETE PIIRDETARINDID EESTI VABARIIGIS” (ilmub ajakirjanduses al. oktoober 2020):

Piirdetarindid sissejuhatus: Eesti ehituses valitseb piirdetarindite inseneeria stagnatsioon (ilm. okt.2020)
Projekteerijad ja ehitajad peaksid oma tehnilistes lahendustes pakkuma uute kortermajade elanikele piirdetarindeid, mis oleksid soojapidavad, veekindlad ja niiskusturvalised , ekspluatatsioonis mittelagunevad ja esteetilised. Tänane Eesti ehituspoliitika ei ole suuteline oma kodanikele pakkuma ülal loetletud piirdetarindite viiest funktsioonist kolme…

Eesti ehituse piirdetarindite inseneeria stagnatsiooni iseloomustavad 9 punkti

Loe edasi

Piirdetarindid 1:Terastaladel konsoolsed rõdud (ilmunud märts 2021, Ehitaja), loe edasi

..Metalltaladel konsoolsete rõdude projekteerimisel tuleb arvesse võtta palju insener-tehnilisi tegureid, et tagada kauakestev ja funktsioneeriv rõdu, mis toob rõõmu selle omanikule.  Tehnilised lahendused selleks on olemas. Iseküsimus kas Eesti projekteerijad,  insenerid ja ehitajad oskavad ning tahavad..

Piirdetarindid 2: Fassaadisoojustuse niiskusreziim kergplokk-konstruktsioonides (ilm. aug. 2021, Ehitaja)

  • Kergplokk-seinte katmine SILS-ga (soojusisolatsiooni liitsüsteemiga), milles soojustusmaterjalina kasutatakse EPS-i (vahtpolüstüreeni) on niiskusreziimi suhtes ohutu, ka kergploki tühja vuugi kohal.
  • Kergplokk-seinte katmine SILS-ga (soojusisolatsiooni liitsüsteemiga), milles soojustusmaterjalina kasutatakse mineraalvilla  on niiskusreziimi suhtes ohtlik – kondensaatvee tekke oht on suur. Eriti suur oht on tühjade vuukide kohal, mistõttu tuleks sellist seinakonstruktsiooni vältida – kas asendada mineraalvill vahtplastiga (EPS/XPS/PIR) või  projekteerida soojustuse liitsüsteemi asemel  hoopis tuulduv fassaadi soojutussüsteem.
  • Niiskusreziimi selgitavatest täiendõppe koolitustest ei ole  isegi Eesti Ehitusinseneride Liit huvitatud, mistõttu on vähe loota, et kergplokkidest seinte soojustuse liitsüsteemide valdkonnas toimuks lähiajal mingeid muutusi ehitusfüüsikalise parenemise suunas.  Isegi Eesti ehitusinseneeriat juhtima volitatud jõud saamata aru fassaadidefektide tekkepõhjustest halvustavad põhjendamatult fassaadi soojustuse liitsüsteeme, mida Euroopa inseneeria juhtimisel on paigaldatud üle  1000 miljoni m2

Piirdetarindid 3: Akna külmasildade arvutusmudelite rakendamine praktikas (ilm. sept.  2021, Ehitaja )

…Riiklikult joonkülmasilla piirväärtuse kehtestamisel puudub energeetiline sisu. Sellel riiklikul toetuste saamise eeltingimusel puudub otsene seos hoone energiabilansiga…

Piirdetarindid 4: Termoroovidest seinakonstruktsioonide niiskus- ja soojustehniline analüüs (ilm. okt. 2021, Ehitaja)

…Termoprofiilidest seinakonstruktsioon on äärmiselt riskiohtlik niiskuse suhtes. Ka äärmise korralikkusega projekteeritud ja ehitatud seinakonstruktsioonide puhul ei ole võimalik vältida ehitusfüüsikast tulenevaid probleeme, eelkõige külmasildadest tingitud niiskuskahjustusi…

Piirdetarindid 5: Kaldkatused ja ehitusfüüsika, I osa ja II osa (ilm. nov. 2021; dets.2021 Ehitaja)

…Süsteemlahendused ei ole Eestis juurdunud, enamus  projekteerijaid ja ehitajaid konstrueerivad oma süsteemi ise vaevumata süüvida ehitusfüüsikalistesse probleemidesse. Sellekohaseid õpped ei ole populaarsed ning Eesti projekteerijad enamuses ei tunne niiskusturvalisuse põhialuseid…

Piirdetarindid 6: Sandwich-paneelidest kortermaja soojus- ja niiskustehniline analüüs 

  • I osa. Seina soojustehniline arvutus (ilm. veebr. 2022;  Ehitaja)

Referentshoone seinakonstruktsiooni USW-väärtuse arvutusvea mõju küttekuludele on ca 18 MWh/a suuremad. Kui võrrelda fassaadi arvutuslikku tegelikku soojusläbivuse väärtust uutele kortermajadele soovitatud piirväärtusetega, siis see oluline erinevus viib tahtmatult mõttele, et tegemist on kas:

  • energiaaudiitorite ebapädevusega, või
  • riikliku poliitikaga euroopa rohepööret valskuse abil ellu viia, või
  • uute kortermajade arendajate ja ehitajate teadliku pettusega.
  • II , III osa. Praktiline näide kortermaja energiabilansi arvutusest (ilm. aprill, mai 2022;  Ehitaja)
  • Paljud energiaaudiitorid suhtuvad pealiskaudselt hoone geomeetrilistesse mõõtmetesse;
  • Paljud energiaaudiitorid keskenduvad energiabilansi arvutuses vaid standardsete tabelilahtrite täitmisele, vaevumata süüvida hoone reaalsetesse energeetilistesse situatsioonidesse, mida soodustab ka kontrolli puudumine arvutuste üle;
  • Enamus energiabilanssides ei arvutata soojuskadusid läbi piirnevate külmade ja jahedate hooneosade;
  • Avatäidete soojuskadude arvutusmetoodika on Eestis äärmiselt keeruline ja töömahukas, mida suurem osa niikuinii ei järgi;
  • Aknatootjatelt nõutavate avatäidete energeetilised arvutused ei sobi hoone soojuskadude arvutusteks;
  • Punktkülmasildade mõju energiabilansile alahinnatakse;
  • Rohepöörde elluviimise meediakajastustega uued A- ja B-energiamärgistega kortermajad muutuvad peale 2-aastast ekspluatatsiooni vaikselt 1-2 klassi madalamaks lähtuvalt reaalsetest, mitte vigaselt arvutatud energiakuludest.
  • IV osa. Kortermaja fassaadi niiskusprobleemidest (ilm. juuni 2022;  Ehitaja)

    Sandwich-elementidest fassaadide niiskusturvalisus sõltub:

  • projekteerijate ehitusfüüsika tundmisest ja selle õigest rakendamisest;

  • sandwich-elementide sisevuukide aurutihedast sulgemisest kas mineraalse või polümeerse täidisega;

  • sandwich-elementide välisvuukide tihendamisest difuussete sademekindlate vuugilintidega;
  • liidete projekteerimisest ja kvaliteetsest teostusest vastavalt juhendmaterjalile „Akna veeplekkide paigalduseeskirjad“;
  • sandwich-elementide soojustuskihte läbivate metalltalade ja kronsteinide asendamisest termokatkestustega elementidega;
  • parapettide vee isoleerimisel rakendada euroopalikke veetihedust tagavaid tehnilisi lahendusi

Kivisillutis tänavatel ja platsidel (ilm.sept.,okt.2022; Ehitaja)

Eestis napib tänavaehituse sillutiskatendite kohta projekteerimis- ja paigaldusjuhiseid, mistõttu kvaliteetseid, ilusaid ja kauakestvaid tänavasillutisi sarnaselt Kesk-Euroopaga on raske loota.  Järgnevalt vaatleme liikluskoormusega kivisillutise projekteerimis- ja ehitusnõudeid, mida rakendatakse Kesk-Euroopas ning millede rakendamist Eesti arhitektide ja projekteerijate poolt aitaks oluliselt vähendada kehvasid ja inetuid graniitkivist sillutisi meie tänavapildis.

Piirdetarindid 7: Kortermajade maa-aluste parklate hüdroisolatsioon (ilm. ………..)

Raske on mõista Eesti inseneeria arusaama, et Euroopas üldiselt aktsepteeritud tehniliselt veekindel   betoon muutub „põhjamaades“ tehniliselt veetihedaks betooniks ehk hüdroisolatsiooniks. Betoonist hüdroisolatsiooni ei kirjelda mitte ükski Euroopa hüdroisolatsioonide norm, käsiraamat ega õpik.  Kas tõesti paarituhande ruutmeetri suuruse pinnaga maa-aluse parkla hüdroisoleerimiseks nt bituumen-rullmaterjaliga maksumus on nii suur, et arhitektidel, projekteerijatel, inseneridel, järelvalvetel ja ehitajatel on vastupandamatu soov tehniliselt riskida jättes riskimise negatiivse poole ehk hilisema injekteerimise muidugi korteriühistu kanda. 

Piirdetarindid 8: Lamekatused ja ehitusfüüsika  (valmimisel)

…Niiskustehniline lihtne staatiline arvutus, mis annab insenerile piisava ülevaate konstruktsiooni niiskustehnilisest käitumisest ei tohiks olla projekteerijatele ja inseneridele üle jõu käiv ülesanne. See on võimalik arvutada ka Exceli tabeliga.  Kahjuks kohtab seda äärmiselt harva, puudub selleks erialane ettevalmistus ja täiendõpe…

Piirdetarindid 9: Soojusisolatsiooni liitsüsteemide (SILS) remont . (Valmimisel)

…Kahjuks praktika näitab, et ühiskonnas tervikune puudub huvi piirdetarindite, kuhu kuulub ka SILS, inseneeria  taseme viimisest euroopalikule tasemele, mistõttu on paratamatu õhekrohviga  fassaadide jätkuv kiire lagunemine ka uutel korter- ja individuaalmajadel….

Piirdetarindid 10: Katusterrasside ehitustehnilised ja -füüsikalised probleemid (valmimisel)

 

image_pdfimage_print