Vastavalt DBV (Deutsche Beton- und Bautechnik-Verien = Saksamaa betooni- ja betoonitehnika ühing) juhendmaterjalile on parklapõrandatel võimalikud erinevad konstruktsioonivariandid:
- erilahendused: A1, A2, B1
- standardlahendused B2, C1 ja C2.
Eestis on lemmikuks muutunud kõige riskantsem lahendus A1.
DBV Variant A1 – Konstruktiivselt ja/või betoontehniliselt teostatud pragudeta betoonpind.
DBV Variant A2 – Pinda kaitstakse lokaalse hüdroisolatsiooniga (teibid, vm).
Variantide A1 ja A2 puudused: vuukide lühike kestvus, tohutud lisakulud betooni valmistamiseks ja pragudevabaks töötluseks. Need ei ole absoluutse veekindlusega. Kuigi saavutada pragudeta parklapõranda betoonpind ehk klassi A1 on äärmiselt keerukas, on Eesti arhitektid ja projektbürood idealistid ning projekteerivad just selliseid parklapõrandaid. Selle tulemusel järgneb aastaid kestev permanentne pragude remont praktiliselt uuel betoonpõrandal.
Seega on selline betoonpõrand automaatselt langenud klassi A2, mis nõuab pragude veekindlat töötlust. Pragude all ei mõelda konstruktsioonilisi deformatsioonivuuke, mis nõuavad erilahendusi.
Stabiilsete ja väikese deformatsiooniga betoonipragude töötlemiseks on võimalik mitmeid variante:
 |
SÜGAVIMMUTUS 3-komponentse akrülaatgeeliga Vähese elastsusega |
|
|
Prao TÄISINJEKTEERIMINE epoksiid-sideainega. Jäik liide |
 |
PMMA-BANDAAZ
Elastne liide |
